Aastal 2024 möödub 200 aastat Anton Bruckneri sünnist.
„Locus iste“ on üks Anton Bruckneri tuntumaid teoseid ja tema juubeliaasta alguses peaks see kõlama üle kogu maailma.
The Upper Austrian KulturEXPO Anton Bruckner 2024 kutsub koore ja lauljaid kogu maailmast saatma “Locus iste” esitusest videosalvestus. Valitud videosid saab näha filmis, mida esitatakse 1. jaanuaril 2024 Brucknerhaus Linzis.
10. novembril ilmus mainekalt plaadifirmalt ECM Arvo Pärdi autoriplaat „Tractus“, millel helilooja uuemat loomingut esitavad Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning sopran Maria Listra. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all on plaadile jõudnud mitu uut seadet ja esmasalvestust. Arvo Pärdi ja legendaarse ECMi produtsendi Manfred Eicheri pikas koostöös ouus väljaanne juba seitsmeteistkümnes helilooja autoriplaat.
Dirigent Tõnu Kaljuste on albumile koondanud Arvo Pärdi teosed, milles ühendub koori ja keelpilliorkestri koloriit. Need teosed on sündinud viimase paarikümne aasta jooksul, moodustades läbilõike helilooja uuemast loomingust. Plaat on oma pealkirja saanud avateose „Littlemore Tractus“ järgi, mille aluseks olevad palvesõnad annavad kogu albumile häälestuse. See eluõhtu palve kutsub kuulajat kiirustavas maailmas peatuma, vaatama tagasi ning leidma endas rahu.
„Nüüd, kui Arvo Pärt on aktiivsest loometegevusest taandunud, vaatavad mulle noodiriiulitelt vastu tema teosed, mida me pole plaadistanud, aga millest oleme Arvoga viimastel aastatel juttu teinud. Need vestlused on olnud uute seadete ümber, või oleme meenutanud kunagisi esiettekandeid. Nendest see album koosnebki,“ selgitab albumi sündi Tõnu Kaljuste.
Just sellistes koosseisudes pole plaadile valitud teosed seni salvestuseni jõudnud. Kaljuste, kelle Pärdi muusika kogemustepagas mahutab rohkem kui 30 aastat ning kelle käe all on sündinud suur osa helilooja esiettekandeid ja esmaplaadistusi, täidab nüüd koos tema asutatud kollektiivide Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga selle lünga. Paljud neist seadetest on sündinud dirigendi initsiatiivil.
Esmasalvestuse leiab „Greater Antiphons“, mis koos teostega „Cantique des degrés“ ja „These Words …“ on saanud algse suure sümfooniaorkestrikoosseisu asemel kammerlikuma kõla. Albumile on jäädvustatud ka täiesti uus seade. Avaloos „Littlemore Tractus“ – mis esmalt sündis heliloojal koorile ja orelile ning olemas on ka versioonis suurele sümfooniaorkestrile pealkirjaga „Swansong“ – on Kaljuste kokku viinud koori ja kammerorkestri, tuginedes pigem kargema kõlaga algversioonile. Ka „L’abbé Agathon“ sopranile ja keelpilliorkestrile, „Vater unser“ Tõnu Kõrvitsa seades ning „Veni creator“ Pärdi enda uuemas seades pole varem plaadile jõudnud.
Salvestus toimus eelmise aasta veebruaris ja septembris Tallinnas Metodisti kirikus, helirežissöör on Tammo Sumera. Produtsent on ECMi looja Manfred Eicher, kelle aastakümnete pikkuses koostöös helilooja Arvo Pärdiga on uus väljaanne juba seitsmeteistkümnes helilooja autoriplaat.
Albumi juurde kuulub 44-leheküljeline buklet, mis sisaldab teoste tekste originaalkeeles ja ingliskeelses tõlkes ning esseesid Pärdi muusikast, mille autorid on Saksa muusikateadlane ja -kriitik Wolfgang Sandner ning Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest.
Esialgu ilmub album CD-kujul, kuid peagi on seda võimalik saada ka kahest plaadist koosneva LP-na.
Ülemaailmsel puuetega inimeste päeval annavad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor ja kammerkoor Encore tasuta koorikontserdi, millega juhitakse tähelepanu kultuurisündmuste erivajadusega inimestele ligipääsetavamaks muutmisele. Ühtekuuluvuskontsert “Mina olen olemas” leiab aset 3. detsembril kell 14 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kooride kõrval astuvad lavale solist Hele Kõrve, pianist Markus Lattikas ning kitarril saadab Alex Verlin. Kunstiline juht ja idee autor on Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise naiskoori peadirigent Edmar Tuul. Kontserdil kõlavad Eesti heliloojate ja luuletajate teosed.
Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on tagatud ligipääsetavus kõikidele huvilistele. Kooriteosed, luuletused ja laval toimuv tõlgitakse eesti viipekeelde. Samuti on olemas kirjutus- ning kirjeldustõlge ning intellektipuudega inimeste jaoks tehakse esitamisele tulevatest teostest lihtsas keeles kirjalik kokkuvõtte.
Laulude vahele kõlavad Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi luule ja mõtisklused ligipääsetavuse teemal. “Kas oskaksime tunda ja märgata ilma nägemata, sõnadeta. Osata tunda teist, mitte ainult iseennast,” arutleb Tevahi. “Kui paljudel meist on silmad lahti, kuid süda magab? Neid, kes sulgevad südame silmad. Vaatavad, aga ei näe. Märkavad, aga ei pane tähele,” mõtiskleb Räpp.
Sama ideega kontsert toimus esmakordselt eelmisel aastal ja kandis pealkirja “Mis on inimene?” Kontserti külastas umbes 400 inimest. “Möödunud aastal tagasisidest ja emotsioonidest saalis saime aru, et see üritus läheb korda väga paljudele inimestele,” ütleb kontserdi kunstiline juht Edmar Tuul. “Ühe kontserdiga ei muuda aga ühiskonda puuetega inimeste suhtes sallivamaks ja kultuurivaldkonda ligipääsetavamaks. Sellepärast peab ühtekuuluvuskontserdist saama iga-aastane traditsioon.”
Tuul meenutab, et külastas sel suvel suveetendust, mis reklaamis ennast ligipääsetavana. Reaalsus oli aga midagi muud. “Kohale jõudes selgus, et paljud asjad on läbimõtlemata. Ürituse toimumise paigas oli ratastoolikasutajatel väga raske liikuda. Negatiivsete kogemuste tõttu ei julge paljud erivajadusega inimesed kodust välja tulla. Meie kontsert tahab seda arusaama muuta ja olla eeskujuks kultuuriasutustele ja ürituskorraldajatele.”
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk avaldab heameelt, et möödunud aastal toimunud suursündmus ei jäänud ühekordseks. Krais-Leosk soovib, et tee kontserdile leiaksid nii puudega kui puudeta inimesed, nii nagu me ühiskonnaski igapäevaselt koos elame.
“Lootus ilusamale, kõiki inimesi arvesse võtvale homsele tekib siis, kui ka need inimesed, kellel igapäevaelu elades justkui puudub põhjus puudega inimeste heaolule mõelda, teevad seda siiski. Ja mitte ainult kaasalööjate, vaid ka initsiaatoritena, et pakkuda endale osaks saanud privileege ka neile, kes spetsiaalse lahenduseta paljudest tavapärastest asjadest osa ei saa. Ja teha seda lihtsalt headusest. Täpselt sel moel kontsert taaskord teoks saabki,” lisab Krais-Leosk.
Kontserdi pealkiri tõukub Mari Jürjensi luuletekstist “Mina olen olemas”: Tean, sest usun nii. Kui päeva näen sind tulemas, maa saab taevani.
Kontsert on tasuta ja sellest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling. Kontserti korraldavad: Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit, Viipekeeletõlkide OÜ, Kirjeldustõlge OÜ. Kontserdi korraldamist toetavad: Tallinna Tehnikaülikool, Kultuurkapital, Eesti Puuetega Inimeste Koda, TalTech, Eesti Puuetega Inimeste Fond, abivahendifirma ITAK ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor viiplemas ja laulmas 2022. aasta ühtekuuluvuskontserdil “Mis on inimene?”.
Tütarlastekoor Ellerhein oli võidukas 9.-13. novembrini Portugalis toimunud rahvusvahelisel Interkulturi koorikonkursil Lisbon Sings 2023!
Konkursil osales 35 koori 16 riigist, kes võistlesid erinevates kategooriates. Kõrgetasemeline konkurss, eriline toimumiskoht ja soe kliima olid kohale meelitanud koore üle maailma. Palju oli osalejaid põhjamaadest, sealhulgas viis koori Eestist. Lisaks Ellerheinale võtsid konkursil mõõtu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naiskoor Emajõe laulikud (dirigent Vilve Maide), kammerkoor Solare (dirigent Elo Üleoja), segakoor August07 (dirigent Urve Uusberg) ning Tartu Ülikooli Kammerkoor (dirigent Triin Koch), kes võitis segakooride kategooria.
Tütarlastekoor Ellerhein osales konkursil noortekooride ja vaimuliku muusika kategooriates, saavutades mõlemas kõrgete punktisummadega kategooriavõidud – noortekooride kategoorias 27,89 punkti (kulddiplom, VIII tase) ja vaimuliku muusika kategoorias 26,03 (kulddiplom, VI tase). Ühtlasi olid Ellerheina noortekooride kategooria punktid ka konkursi kõrgeimad (igas kategoorias oli võimalik teenida maksimaalselt 30 punkti). Konkursikavades olid Kreegi, Pärdi, Tormise, Kõrvitsa, Hassleri ja Mäntyjärvi teosed ning üks ulatuslikum gospeli arranžeering.
Koor veetis Lissabonis kuus tegusat päeva, esinedes avakontserdil, konkursivoorudes ning kooride sõpruskontserdil. Esinemiste vahele mahtus ka ekskursioon ning tutvumine Lissaboni linnaga, mis tervitas osalejaid kauni arhitektuuri, sooja ilma, sõbralike inimeste ja meeldiva toidukultuuriga.
Edukas konkurss ja meeldivad elamused annavad lauljaile ja õpetajaile jõudu ja innustust pimedas sügises edasi oma tegevustega jõulude ja valguse poole liikuda.
Tütarlastekoori Ellerhein juhendavad dirigent Ingrid Kõrvits, hääleseadja Egle Veltmann, koormeister Ülle Sander, pianist Kadri Toomoja ning kultuuritöö korraldaja Sandra Simone Jüriska. Koor kuulub Tallinna Huvikeskuse Kullo huviringide hulka.
Koor tänab toetuse eest Eesti Kultuurkapitali, Tallinna Huvikeskust Kullo ning lauljate vanemaid.
Kohtumisteni Ellerheina jõulukontsertidel 16. detsembril Niguliste kirikus ja 17. detsembril Viljandi Baptistikirikus!
Märkame oma häid kolleege, abilisi ja toetajaid ning esitame nad aastapreemiatele, kui nad seda väärivad! Olgu need dirigendid, toetajad, koorivanemad, hääleseadjad, klaverisaatjad, koostööpartnerid, ilusate koorilaulude loojad, õnnestunud ettevõtmised vms – nüüd on aeg nende olulised tegemised kirja panna ning neile aastapreemiaid taotleda!
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. detsember 2023 (k.a).
Kandidaatide nimed koos põhjendusega (1000-2000 tähemärki) palume saata Eesti Kooriühingu aadressil kooriyhing@kooriyhing.ee .
Aasta koori, orkestri ja dirigendi puhul palun järgige ankeedivormi:
Kooriühingu aastapreemiategala toimub pühapäeval, 11. veebruaril 2024 kell 15.00Estonia kontserdisaalis, kus kuulutatakse välja 2023. aasta laureaadid.
Kursus toimub 19.01.2024 – 16.03.2024, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinn, Vilmsi 55
Aeg: kolm korda kaks päeva: 19.-20. jaanuar, 16.-17. veebruar, 15.-16. märts
Suurepärane enesetäiendusvõimalus kooritöö metoodika, praktilise dirigeerimise ja vokaaltehniliste oskuste lihvimiseks töötamaks edukalt kõikide kooriliikidega.
Koolitajad
EMTA ja MUBA; üldlaulupidude tunnustatud dirigendid Heli Jürgenson, Ksenija Grabova. Hääleseade õpetaja on Triin Ella.
Lisaprogramm: võimalus külastada Rahvusooperi etendust, ERSO kontserti, jm kutuurisündmusi
Konkureerima on oodatud kõik huvilised vanuses 17–26 aastat (seisuga 1. august 2024).
Ettelaulmine toimub N 30. novembril kell 12.00 EMTA kammersaalis (C-405) ning see koosneb neljast, allolevas järjekorras läbiviidavast ja salvestatavast osast:
1) hääleulatuse test – heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a capella; 2) noodilugemise katse – tundmatu teos, mille ettevalmistusajaks on max 10 minutit ilma klaverit kasutamata; 3) ettevalmistatud kohustuslik teos – oma häälepartii Beethoveni 9. sümfooniast (vt allpool olevat faili); 4) ettevalmistatud laul/aaria vabal valikul. Palun tulla ettelaulmisele oma klaverisaatjaga!
Suvesessioon Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 18.08-08.09 2024. Prooviperiood leiab aset Weikersheimis, Saksamaal, millele järgneb kontserttuur Saksamaale, Hollandisse ja Itaaliasse. Täpsem info koori kodulehel. Koori juhatavad Tan Dun (USA) ja Jörn Hinnerk Andresen (DEU).
Tingimused NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, toitlustus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab korraldaja. Koori valitud lauljail tuleb endil siiski tasuda osavõtutasu 100€, lennukipiletid Eestist Saksamaale ja tagasi Eestisse, reisi- ja tervisekindlustus ning muud võimalikud erakulutused.
Ettelaulmisele saab registreeruda hiljemalt 23. novembriks 2023siin.
Laupäeval, 2. detsembril kell 19 toimub Tallinna Metodisti kirikus Eesti Kammerkooride Liidu traditsiooniline jõuluootuskontsert. Viiest kammerkoorist koosnev ühendkoor toob ettekandele Tšehhi helilooja Antonin Dvořáki “Lužany missa” (D-duur missa).
Eesti Kammerkooride Liidu (EKKL) jõuluootuskontsertide traditsioon sai alguse 2004. aastal, mil koguti raha Eestimaa kirikute toetuseks. Aastate jooksul on detsembrikuu alguses kammerkoorid laulnud paljudes Eesti kirikutes, aga ka Peterburis, Riias ja Stockholmis. Suurvormi esitati ühiselt viimati 2022. aastal ja tänavu pöördutakse traditsioonilise rajale tagasi.
Tänavusel jõuluootuskontserdil astuvad ühendkoori ridades üles kuus koori üle Eesti: kammerkoorid Avis Animi, SoLeMiJo ja Crede, kammernaiskoor Sireen ja segakoor Noorus. Ühendkoori esitab Tšehhi helilooja Antonin Dvořáki (1841–1904) ainsat missat, D-duur missat (op. 86) ehk “Lužany missat”. Seni on see Eestis kõlanud vaid 2011. aastal Eesti Teaduste Akadeemia kooride esituses.
Liidu esinaine Karin Tuul, kes on varasemalt olnud ka kontserdi kunstiline juht, peab suurvormide esitamise traditsioonist lugu: “Iga-aastaseid jõuluootuskontserte ootavad kammerkooride lauljad ja dirigendid alati väga. Väikestele kollektiividele on see haruldane võimalus liituda ühendkooriks ja esitada huvitavat repertuaari, mida võibolla nii tihti ei kuule ka meie kontserdipublik.”
Dvořák komponeeris oma ainsa missa, D-duur missa (op. 86), 1887. aastal hea sõbra Josef Hlávka tellimusel Lužany lossi kabeli inauguratsiooniks. Ta lähtus lihtsast ja selgest vormilisest ülesehitusest, järgides katoliku kiriku jumalateenistuse struktuuri. Lužany kabel oli küllaltki väike, piirates teataval määral instrumentatsiooni: kirja sai teos koorile, orelile ja lõiguti neljale solistile.
Kontserdi idee autor ja kunstiline juht Roland Viilukas peab missast kõrgelt lugu: “Vaatamata võib-olla teatavale tagasihoidlikkusele vahendite osas sündis Dvořáki sulest erakordselt särav, meloodiliste ja harmooniliste kujundite rikas suurteos.” Jõuluootuskontserdil kõlab missa originaalilähedaselt, kui orelipartiid toetavad keelpillidest tšello ja kontrabass. Instrumentalistidena teevad kontserdil kaasa organist Kadri Toomoja, tšellistid Maria Mutso ja Ruslan Petrov ning kontrabassimängijad Regina Udod ja Martin Onoper.
Viilukas leiab, et kõnealune D-duur missa on “puhas Dvořák”. “Usun, et selle teose ettekandmine pakub suurepärase elamuse mitte ainult kuulajatele, vaid ka koorilauljatele,” julgustab ta kõiki kontserdile tulema, et kuulda üht 19. sajandi olulisima helilooja romantilise ajastu suurvormi.
Eesti Kammerkooride Liidu traditsiooniline jõuluootuskontsert toimub laupäeval, 2. detsembril kl 19 Tallinna Metodisti kirikus (Narva mnt 51). Piletid on saadaval hinnaga 15 € / 12 € eelmüügis Fientast, alates 1. detsembrist eelmüügis või sularahas kohapeal 15 €. Kontserti toetavad Muusikalinn Tallinn ja Eesti Kultuurkapital.
Meil on ülimalt hea meel anda Teile teada, et tulemas on järjekorras IX TALVEÖÖLAULUPIDU Otepääl!
Talveöölaulupidu Otepääl toimub 2024. aastal juba üheksandat korda ning kasvav huvi sündmuse vastu näitab, et tegemist on tõeliselt meeleoluka ja maagilise rahvasündmusega.
27. jaanuaril 2024 Otepääl toimuval IX Talveöölaulupeol on kavas kakskümmend eestikeelset ja armastatud laulu Eesti Rocki-ja rock’n’rolli varasalvest alustades Optimistidega ning lõpetades Gunnar Grapsi Grupiga.
Kutsume kõiki, kel laul südames ning kelle „veregrupp on rock’n’roll“, sellest sündmusest osa võtma. Tegemist on kooslaulmisele ja koosolemisele pühendatud sündmusega, mille võtmesõnaks on koorilaul. Laulupeole ootame nii laulukoore kui ka niisama laulusõpru ning sõpruskondi.
Olge julged ja tulge oma koori või sõpruskonnaga ning saage osa meeleolukast muusikasündmusest 27. jaanuaril 2024 Otepääl.
IX Talveöölaulupeol “Rockabilly Rock” kavas olevad laulud (lauludes võib tulla muutusi):
1. Viis viimast – Rock Hotel
2. Kesköötund – Optimistid (1965-1969)
3. Sa kuulud mulle – Optimistid
4. Istun aknal – Mikronid (1965-1985)
5. Üks imelik masin – Mikronid
6. Naer – Virmalised (1965-1977)
7. Suve hääl – Virmalised
8. Must Ronk – Ruja (1971-1988)
9. Tango – Ruja
10. Õunalaul – Ruja
11. Tühjad pihud – Gunnar Graps & Magnetic Band (1977-1985)
12. Valgus – Gunnar Grapsi Grupp (1985-1989)
13. Kikilips – Rock Hotel (1978-2022)
14. Aita mööda saata öö – Rock Hotel
15. Skandaal perekonnas – Rock Hotel
16. Michelangelo – Apelsin, (Rock Hotel)
17. Rockabilly Rock – Rock Hotel
18. Videvik – Rock Hotel
19. 65 – Rock Hotel
20. Ühe õhtu tähed – Rock Hotel
Noodipanga link jõuab teieni peale registreerimist alates novembrist. Lisainfo Merle Soonberg 56626481 merle.soonberg@otepaa.ee
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
