Mooste Elohelü kutsub muusikuid ja muusikahuvilisi!

5. – 6. juulil kutsub Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü muusikuid ja muusikahuvilisi Moostesse, et tähistada festivali 25. sünnipäeva.

Saame kokku, et koos musitseerida, avastada Mooste mõisa, Folgikojas laulu- ja pilliviise lahti lüüa ning loomulikult võtta mõõtu rahvamuusikatöötluste loomises ja esitamises.

2024. aastal on Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslikuks looks rahvalaul „Vihmakõnõ, vellekene”. Loo on linti laulnud Rõugest pärit Linda Männiste (1911–1999). Lisaks tuleb esitada vabalt valitud eesti rahvaviisi töötlus – regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis. Töötlusele žanrilisi piiranguid ei seata – olgu punk või olgu rokk, kõik nägemused on oodatud!

Festivali võistluskontserdi peaauhind on 2000 eurot, mille saaja otsustab 5-liikmeline žürii. Oma auhinna annab festivali patroon Ingrid Rüütel. Lisaks ootab võistlejaid kohustusliku loo parima töötluse preemia 1000 eurot, noortepreemia ning veel mitu hinnalist eripreemiat.   

Juured maasse, ladvad lindudele

Sel aastal on festivali teemaks Eesti loodus ja inimese suhe loodusega: teada ju on, et  kui juured maas, on ka inimese sees tasakaal paigas. „Kohustusliku oo sõnades loitsitakse, et „päiksekene, kullakene, tule nüüd välja pilve alt.“ Need head soovid toovad rõõmsa meele nii muusikutele kui publikule,“ räägib festivali üks vedajaid, Mooste mõisahärra Ülo Needo.

Kohustusliku loo põnevad viisivariandid lubavad osalejate inspiratsiooni valla päästa – igaüks saab valida oma eelistuse.

Registreerumine avatud

Kahe festivalipäeva jooksul on Mooste mõis täis muusikat ja mõnusat folgiõhkkonda, põnevaid kontserte, töötubasid, matkamisi, ühist ja spontaanset musitseerimist ning festivali kroonib legendaarne võistluskontsert.  

Registreerumise tähtaeg festivali päevaprogrammis ja/või võistluskontserdil osalemiseks on
15. märts 2024.   Selleks tuleb täita osaleja ankeet festivali kodulehel www.moostefolk.ee. Kodulehelt leiab ka kohustusliku loo viisivariandid ja kommenteeritud noodi. 

Trehväme ja laalamõ Moosten!

Pilte mullusest festivalist (pildistas Harri A. Sundell):

Hiidlased kutsuvad Eesti Vabariigi aastapäeval ühiselt hümni laulma

Hiidlased kogunevad Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13 Reigi pastoraadi juurde Eesti hümni laulma ja kutsuvad endaga ühinema kõiki, kes peavad Eestit armsaks.

„Võta sõbrad kaasa ja ühine lauluga oma kodukandi armsas kohas, olgu selleks kirik, rahvamaja, vabadussõja mälestusmärk, hiietamm või tuntud inimese mälestuspink,“ ütles hümni laulmise eestvedaja Antti Leigri.

Laulmisele kaasa löömisest saab aegsasti teada anda Facebooki grupis „Eesti hümni sünnikoht kutsub – 24. veebruar 2024 – laulame koos Eesti hümni“, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hümni laulmisest kõikjalt üle Eesti.

Hiidlased kogunevad juba viiendat aastat laulma Reigi pastoraadi juurde, mis omab hümni sünnilooga lähedast seost. Reigi õpetaja Gustav Felix Rinne avaldas 1868. aastal Friedrich Paciuse viisile laulu „Hioma- ehk issamaa laul“. Samale viisile, millest kujunes ka Soome rahvushümn, kirjutas 1869. aastal ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnad.

„Pean tähelepanuväärseks, et Jannsen ja Rinne kirjutasid südant liigutavad sõnad samale viisile,“ rääkis Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. „Käisime kooriühingu kultuuriloolise rattaretkega suvel Reigi pastoraadi juures ning laulsime Rinne laulu Hiomast. Sellest jäi hea mälestus.“

Reigi pastoraadi hoone pärineb aastaist 1775–1779 ning on Suuremõisa lossi kõrval silmapaistvaks barokkehitiseks Hiiumaal.  Aino Kallase „Reigi õpetaja“ lugu kuulub meie kultuuriloosse, samuti Reigi kirikuga seotud Herman Sergo „Näkimadalad“.  Selles majas elas Eesti üks tuntumaid tänapäeva kirjanikke Tõnu Õnnepalu. Reigi pastoraat väärib korda tegemist, et avada Eesti hümni ajalugu tutvustav väljapanek.

Suur tänu Eesti Kooriühingule, Lions Klubide Eesti Piirkonnale, Narva eesti keele majale ja EELK Otepää Maarja kogudusele, kes Eesti hümni ühisele laulmisele kaasa aitavad.

Kohtume XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo TEREPÄEVADEL

Registreerimine XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole on lõppenud, kuid 2025. aastal toimuv suurpidu ei ole endast veel õieti märku andnud. Milline saab see pidu välja nägema – milline on tema märk ja milline sõnum? Kes hakkavad laulu- ja tantsupeoga tegelema, kes hakkavad rahvamuusikuid juhendama?

Oleme taas sättimas, et uut teekonda järgmise laulu- ja tantsupeo poole ühe suure TERETAMISEGA alustada! Ning jälle on tulemas ka meie traditsioonilised „Terepäevad“.

Terepäevadele on eelkõige oodatud kollektiivide juhid, kellele jagame infot nii repertuaari kui ka teekonna kohta laulu- ja tantsupeoni. Osalemiseks valige palun endale kõige sobivam kuupäev ja asukoht ning pange end registris oma valitud terepäevale kirja. Soovi korral kutsuge kaasa ka kollektiivi kontaktisik!

Terepäevadele saavad kollektiivijuhid end registreerida alates 10. jaanuarist 2024 laulu- ja tantsupeo registris register.laulupidu.ee

R, 26. jaanuar Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasium
P, 28. jaanuar Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskus
P, 28. jaanuar Pärnu kell 16:00, Nooruse maja
E, 29. jaanuar Nasva (Saaremaal) kell 16:00, Nasva rahvamaja
R, 2. veebruar Võru kell 17:00, Võru Kannel
L, 3. veebruar Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saal
L, 3. veebruar Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasium
P, 4. veebruar Tallinn kell 12:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Kohtumiseni Terepäevadel!

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo ning rahvamuusikapeo kunstilised toimkonnad

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda XXVIII laulupeole kuni jaanuari lõpuni

XXVIII laulupeole on oodatud eesti kollektiivid, kes tegutsevad välismaal ning samuti külaliskollektiivid. Viimastel on osavõtumaht piiratud. Selleks on vajalik tutvuda osalemise tingimustega, täita registreerimisvorm ja avaldus.

XXVIII laulupeol osalemiseks on vajalik oma kollektiiv enne jaanuari lõppu peole registreerida. Seda on võimalik teha laulupeo kodulehel: https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/xxviii-laulupeo-info-valiskollektiividele/lp-registreerimine-eesti-kollektiividele-valismaal-ning-kulaliskollektiividele/

Registreerumise järel on Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel võimalik tellida vajalikud õppematerjalid (laulikud ja noodid). Nende tellimine toimub väliskollektiivide kuraatori vahendusel, kes saadab ka vajaliku info kõigile registreerunud kollektiividele.
Eestist kaugemal tegutsevate kollektiivide täpsemate osalemistingimustega on võimalik tutvuda siin: https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/xxviii-laulupeo-info-valiskollektiividele/

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul said üldlaulupeo kava koostamisel aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavaks saanud kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Alanud on XXVIII laulupeo õppematerjalide tellimine!

Kuni 10. veebruarini on kõigil dirigentidel ja kollektiivide kontaktisikutel võimalik tellida XXVIII laulupeo laulikuid ja noote. Õppematerjalide tellimine toimub Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA peo registris http://register.laulupidu.ee

Kooride õppematerjalid XXVIII laulupeo repertuaari omandamiseks on:

  • liigilaulik lauljale (liimköide) – sisaldab  liigilaule ja ühendkoorilaule
  • liigilaulik dirigendile (spiraalköide) – sisaldab  liigilaule ja ühendkoorilaule
  • valikkooride laulik (liimköide) – sisaldab valikkooride laule
  • valikkooride laulik dirigendile (spiraalköide) – sisaldab valikkooride laule
  • e-liigilaulik – sisaldab liigilaule ja ühendkoorilaule
  • e-valikkooride laulik – sisaldab  valikkooride laule
  • klaverisaadete kogumik – sisaldab kõikide saatega lugude klaverisaateid
  • e-saatefonogrammide kogumik – sisaldab kõikide saatega lugude saatefonogramme

Lauljate liigilaulikute ja valikkoori laulikute (laulikud liimköites, e-laulikud) tellimuse esitab kollektiivi kontaktisik. Dirigendi õppematerjalide (spiraalköites laulik või e-laulik, klaverisaadete kogumik ja e-saatefonogrammid) tellimuse esitab iga dirigent ise ELT SA registris.

Laulikud trükistena:

–         Mudilaskooride laulik;

–         Lastekooride laulik (sisaldab liigilaule, ühendkoorilaule ja valiklastekoori laule);

–         Poiste- ja poiste segakooride laulik.

Laulikud trükistena ja e-laulikuna:

Uuendusena on võimalik tellida meeskoori, naiskoorisegakoori liigi ja valikkooride repertuaari e-laulikuid. E-laulikud on kättesaadavad Scoremusicu keskkonnast. Peale arve tasumist saadetakse teile Scoremusicust e-kiri koos ligipääsukoodidega e-nootidele. iPad-is on noot kasutatav Scoremusicu e-nootidele mõeldud täisfunktsionaalsusega. E-nooti saab kasutada ka Android-seadmes, aga kahjuks ilma Scoremusicu e-nootidele mõeldud täisfunktsionaalsusega.

NB! Enne tellima asumist kaardistage iPad-i ja Android-seadmetes kasutatavate e-nootide vajadus, kuna need on tellimiskeskkonnas toodud välja eraldi.

Meeskooride laulik(trükis)
Meeskooride 
e-laulik
Naiskooride laulik (trükis)

Naiskooride e-laulik
Segakooride laulik (trükis)
Segakooride e-laulik
Valikkooride laulik (trükis)
Valikkooride e-laulik

Samuti on võimalik tellida:
XXVIII laulupeo klaverisaadete kogumik (tellib dirigent)
XXVIII laulupeo e-saatefonogrammide kogumik (tellib dirigent)

Orkestrite õppematerjalid XXVIII laulupeo repertuaari omandamiseks sisaldavad liigirepertuaari partituure igast teosest (trükised) ja ühte komplekti partiisid (e-materjal).

Õppematerjalide tellimine orkestritele toimub samuti ELT SA registris http://register.laulupidu.ee

Partiide komplektid on kättesaadavad ainult e-materjalina. Orkestrite õppematerjalide tellimuse esitab kollektiivi kontaktisik.

Partituurid trükistena:

Kui orkestri dirigent tegutseb mitme sama liigi orkestri juures, siis partituuride komplekti ei ole vaja soetada iga orkestri kohta eraldi. Orkestri kontaktisikul soovitame enne partituuride tellimuse alustamist dirigendiga konsulteerida ja vajadust kontrollida.

Puhkpilliorkestrite partituuride komplekt
Sümfooniaorkestrite partituuride komplekt

Partiide komplektid e-materjalidena:

Partiide komplektid e-materjalidena on vaja eraldi tellida igale orkestrile.
E-partiid on kättesaadavad Scoremusicu keskkonnast. Peale arve tasumist saadetakse teile Scoremusicust e-kiri koos ligipääsukoodidega e-nootidele.

Puhkpilliorkestrite partiide komplekt (e-materjal)
Sümfooniaorkestrite partiide komplekt (e-materjal)

Täpsem info: https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/laulupeo-oppematerjalid/

Konkurss “LHV Noor Helilooja 2024” ootab helitöid!

10. korda toimuv heliloomingu konkurss “Noor helilooja” ootab uusi heliteoseid. Osalema on oodatud kuni 22-aastased noored heliloojad ning võistlustöid saab esitada kuni 18. märtsini 2024. Finaalkontsert leiab aset 27. aprillil kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis. Konkurss toimub kahes vanuserühmas ning selle preemiafondi toetab LHV. Konkurssi korraldab Eesti Muusikafond koostöös Eesti Heliloojate Liiduga.

Konkursi eesmärk on anda noortele võimalus tutvustada oma loomingut laiemale publikule ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt. Konkursi eelvooru esitatud töödest teeb oma valiku heliloojatest koosnev žürii. Žürii koosseis avalikustatakse peale 18. märtsi, kui kõik võistlustööd on saabunud. Teise vooru pääsenud tööd kantakse ette finaalkontserdil just selleks korraks kokku kutsutud ansambli poolt: Jorma Toots (klaver), Kristin Müürsepp (flööt ja piccolo) ja Gertrud Jeffrei (Leopard) (löökpillid). Täpsem info ja löökpillide valik asub siin: Loomelabor 2024

Ettekannete põhjal valib žürii välja võitjad. Konkursi preemiafondi toetab LHV ja vanema vanusegrupi peavõit on 1000 eurot. Konkursi võiduga kaasneb võimalus luua uus teos festivalile Eesti Muusika Päevad. Konkursi korraldamise koostööpartnerid on Heino Elleri Muusikakool, Klassikaraadio, Eesti Muusika Päevad. Auhinnad panevad välja veel ERSO ja Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT.

“Konkurss noortele heliloojatele võiks olla stiimuliks, et oma ideed ära vormistada ja need ka kuuldavaks teha. Inspiratsioon tabab neid, kes kõvasti pingutavad – see moto on saatnud heliloomingu pedagooge läbi ajastute. Muusika loomine ja vastav käsitööoskus saavad mu meelest kiirenduse just praktilise töö käigus, nõnda ei jäägi muud üle kui soovida fantaasiarikkaid ideid ja parimat võimalikku teostust,” kommenteerib konkursi kunstiline juht helilooja Ardo Ran Varres.

2023. aasta konkursi “LHV Noor Helilooja” võitsid Carola Mosca nooremas ning Brenda Pärtel ja Georg Jakob Salumäe vanemas vanuserühmas.

Nooremal vanuserühma osalejatelt oodatakse helitööd, mis on kirjutatud vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti. Üks autor võib esitada kuni kaks heliteost.

Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada hiljemalt 18. märtsiks läbi vastava elektroonilise vormi. Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi.

Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.

Esimesest voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2024 ning kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel (www.helilooja.ee) ning Facebooki Loomelabori lehel. Konkursi finaal ja lõppkontsert toimub laupäeval 27. aprillil kell 16 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis.

Kui on küsimusi, saate korraldajatega võtta ühendust aadressil: noorhelilooja@gmail.com

www.helilooja.ee/loomelabor/lhv-noor-helilooja/

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toob esile murdekeeled ja kutsub kõiki suurele suguvõsa kokkutulekule

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus tutvustas 10. jaanuaril 2024 esimest korda järgmise üldlaulu- ja tantsupeo “Iseoma” lähteideid, väärtussõnumeid ja kunstilisi valikuid ning avalikustas esimest korda suurpeo visuaalse väljanägemise. Samuti on kollektiivide juhtidel võimalik nüüd tellida laulikuid ja tantsukirjeldusi ning end kirja panna jaanuari lõpus toimuvatele üle-eestilistele Terepäevadele.

Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki.

Suurpeo logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks on metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümbol on konstrueeritud erinevate elementide ühendusena. Logomärgi modernistlik käsitlus on üldistav, soovides ühendada erinevasse kogukonda, vanuse- või sotsiaalsesse gruppi kuuluvaid meie inimesi.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. “Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest,” kirjeldas ta.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. “Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,“ selgitas Reimann. Ta lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap ütles, et rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat. “Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ lisas ta.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud “Iseoma” kujunduskontseptsiooni. “Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund “ühendatud erinevuste õis”,” selgitas ta. Märgile on erinevates formaatides lisatud ka vabageomeetriaga taustapinnad, mis loovad peole omast emotsionaalset mitmekesisust ja samas määratud värvisüsteemiga võimaluse funktsionaalselt eristada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo spetsiifilisi vajadusi. Üldine värvimudel on suviselt positiivne.

Algab õppematerjalide tellimine

Kuni 10. veebruarini saavad kollektiivide juhid laulu- ja tantsupeo registri kaudu tellida 2025. aasta laulu- ja tantsupeo õppematerjale. Osad õppematerjalid on seekord saadaval ka digitaalselt. Tellimine toimub laulu- ja tantsupeo registris.

Väliskollektiivide registreerimine kestab jaanuari lõpuni

Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel on võimalik XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole registreerida veel kuni 31. jaanuarini. Seejärel on ka nendel võimalik vajalikud õppematerjalid endale tellida. Täpsem info nii õppematerjalide kui ka välismaal tegutsevate kollektiivide registreerumise kohta on leitav kodulehel aadressiga laulupidu.ee.

Algavad pidu tutvustavad Terepäevad

26. jaanuarist kuni 4. veebruarini toimuvad üle Eesti “Iseoma” Terepäevad, kus tutvustatakse järgmist üldlaulu- ja tantsupidu. Terepäevadele on oodatud eelkõige kollektiivijuhid, aga ka teised huvilised, kes tahaksid kuulda, millised on laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lähteideed, uudised ning milline saab olema teekond XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni.

R, 26. jaanuar    Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasiumis

P, 28. jaanuar    Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskuses

P, 28. jaanuar    Pärnu kell 16:00, Nooruse majas

E, 29. jaanuar    Nasva kell 16:00, Nasva rahvamajas (Saaremaal)

R, 2. veebruar    Võru kell 17:00, Võru Kannel, suur saalis

L, 3. veebruar    Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saalis

L, 3. veebruar    Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasiumis

P, 4. veebruar    Tallinn kell 12:00, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Tänasel üldpeo esitlusel esines osalejatele Tallinna Kammerkoor, XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni juhatusel, rahvatantsurühm Koidupuna Kalev Järvela juhendamisel ja folklooriklubi Maatasa.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Fotograaf: Rene Mitt

Veebruaris algab uus solfedžo kursus Tallinna Rahvaülikoolis

Uus solfedžo kursus Tallinna Rahvaülikoolis on planeeritud 7. veebruarist kuni 15. maini 2024.

Kursus toimub kolmapäeviti kell 18.00–19.30

Toimumise koht on Vene tn 6, õpetaja on Maire Pedak.

Täpsem info

Tulevase esmaspäevaga (15.01) lõpeb registreerumine XVII Eesti Kammerkooride Festivalile.

XVII Eesti Kammerkooride Festival toimub 23.–24. märtsil 2024 Pärnu Vanalinna Põhikoolis. Festivali korraldab Eesti Kammerkooride Liit. Registreerimise tähtaeg: 15. jaanuar! Tutvu juhendiga siin: ekkl.ee/xvii-eesti-kammerkooride-festival

Eesti Rahvusringhäälingu segakoor kuulutas välja konkursi uue peadirigendi leidmiseks!

Kandideerimise tähtaeg on reede, 12. jaanuar 2024.

Peadirigendi kandidaadilt ootame:

–        Huvitavaid ideid ja loovaid lahendusi

–        Loomingulist küpsust ja kõiki võitvat sarmi

–        Kutsetunnistuse olemasolu

Eesti Rahvusringhäälingu segakoor pakub

–        koostööd Eesti ühe suurima segakooriga, kus on erakordselt huvitavad ja koostööaltid lauljad (proovid teisipäeviti 17.45-20.30)

–        stabiilset töökeskkonda hästitoimiva juhatusega

–        lepingulist töösuhet MTÜ Ringhäälingu Segakooriga

–        head võimalust enesearenguks

Kandideerimiseks palume saata:

–        enda CV (võib olla vabas vormis)

–        näidisettepanek ühe tervikliku kontserdikava ideega ERR-i segakoorile

–     peadirigendi töö algab uuest 2024/25 hooajast.

Sellele järgneb proovitöö kooriga (kas 16. või 23. jaanuaril 2024), kus palume:

–        Töötada varasemalt etteantud teosega
(Pärt Uusberg „Mis on inimene“, James MacMillan „O Radiant Dawn“)

–        Töötada teosega prima vista

Kandideerimise tähtaeg 12. jaanuar 2024 (k.a).
Kandideerimiseks palume saata CV ning kontserdikava idee e-mailiga errkoor@gmail.com