EST ENG
Eesti Kooriühing
Uudiste arhiiv
Ürituste kalender
Detsember 2017
123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Peatselt toimumas
16.12 Pärnu naiskoori Leelo ja Salme kultuurikeskuse naiskoori Ilo jõulukontsert TAAS OODATA ON JÕULULAST
16.12 Eesti Segakooride Liit esitleb: Advendikontserdid
16.12 Kolme Tartu ülikooli koori kontsert ME KOLMEKESI...
16.12 Soome vokalist Ida Elina popkandlel koos Credo-Allika Kammerkooriga: JÕULUINGLI PUUDUTUS
17.12 Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori ja Inseneride meeskoori jõulukontsert SOOVIME HÄID JÕULE

Festival TriaLogos kutsub loengutele kujundikeele teemadel.

TriaLogos kutsub kõiki huvilisi kuulama, kaasa mõtlema ja väitlema ühel üha tähtsamaks muutuval teemal, milleks on kujundikeel ehk ikonograafia selle termini kõige laiemas tähenduses.
Meie aeg sellel sessioonil on piiratud, kuid usume, et teema leiab jätkuvat süvenemist ning selle erinevate tahkude põhjalikumat vaatlemist eeloleval aastal. Sellel sessioonil vaatleme muinasaja märke ja püüame pilku heita euroopa kultuuri kujundikeele tekkimise südamesse. 

Perioodil, mil kirjaoskus oli vaid väheste haritlaste privileeg, oli ikonograafiline kujundikeel asendamatu vahend rahvaste harimiseks elutarkuses, ilumeeles ja headuses. Paradoksaalselt on kirjaoskus ja võime tekste lugeda-mõista tänapäeval taas hääbumas ning kujundikeele tähtsus hariduses üha kasvab. 

Need, kes on oma elukeskkonna tühjaks teinud pärimuslikust ikonosfäärist, on tänaseks perspektiivitu minevik, sest just kujundikeel kõnetab tänast lapsukest rohkem kui kunagi varem. Ja kui see keel ei kõnele tõest ja pühadusest, siis kõnetab ta pettuse ja kurikavalusega. Kaasaja laste jaoks on ikoonid kolinud kirikust arvutisse, kus pole arusaamist heast ja kurjast, hüvest ja hukutavast. Kui meil lastevanematena ja pedagoogidena on mingi sõnum edastada, siis peab see olema eelkõige kujundikeelne, vastasel korral jääb see vastu võtmata. 

Terve mõistuse ja südametunnistuse taaselustamiseks on vältimatu taastada kodudes ja koosviibimispaikades tarkust ja pühadust ilmutav kujundikeel ning juhtida iseenda ja laste pilgud selle keele allikatele, jumalikku liturgiasse. Liturgia on inimese terve hingelis-füüsilise elukeskkonda süda, kujundades ja inspireerides tema meele- ja kehahoiakuid, käitumis- ja kõnemaneeri, riietust, kirjanduse jm infokanalite valikut, eluruumi ja ümbrust, sisustust ja tööriistu. Liturgia on kahe aastatuhande staažiga Õpetaja, kes selle kogemuse varal teab inimliku enesepettuse kõiki keerdkäike ning on oma tegevusperioodil kogunud kõige rikkalikumad töövahendid inimese nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte puhastamiseks ja pühitsemiseks: võlvid, lõhnad, freskod, ikoonid, skulptuurid, vitraažid, rüüd, riistad, liikumised, rituaalid, kirikuliste keha- ja meelehoiakud – kõik inimhinge kasvatamise vahendid, mis on katkematus traditsioonis välja kujunenud ja muutusteta põlvest-põlve töös hoitud. Euroopa kultuur on rajatud kloostrite poolt, kelle elustiil on läbi kõigi kultuuriepohhide toetunud ikka kahele kõikumatule sambale – need on Püha Kiri ja Püha Traditsioon: teadmised ühest küljest ja teisest küljest oskus teadmisi ellu viia. 

Iga uue toote leiutamisega kaasneb ka uus tootmistehnoloogia. Seda luues on tekkinud inimesel kujutlus, et ka tema olemuses toimuvad pidevad uuendused. Peeglisse vaadates näeb ta aga ikka samasugust inimest nagu see oli aastatuhandeid tagasi. Ei inimese kuju ega olemus pole muutunud ega saa ka kunagi muutuma. Olles ise loodu, saab ta vaid valida, keda ta teenib – kas Looja tegelikkust või omaenese illusioone. 

Kujundikeele mõistmisele pühendudes on meie sooviks tuua elu tagasi euroopa kultuuri elutusse vormi, mille sünnitaja on olnud kristlik liturgia ning millel on vägi anda uutele ajastutele uut väljavaadet ja uut indu elule.

TriaLogos 2017 ajakava ja teemad:
Reede 24.11.2017
10:00 avasõna korraldustoimkonna poolt, tervitussõnavõtud
10:30-12:00 Rahvakultuuri teadlane Mikk Sarv – “Ülevaade universaalsetest mõjumärkidest: Kaheksakand - kaheksanurkse tähe kujunemisest sündimise ja valguse märgist surma märgiks”
12:00-13:30 Ikooniteadlane Nikita Andrejev – “Kristliku ikonograafia kujunemine ja tähendus”
13:30-14:45 lõunapaus
15:00-16:30 Kirikuajaloolane Stephan Maessen (Wilen-Gottshaus, Šveits) – liikumiste, žestide, atribuutika, kujundi- ja märgisümboolika kujunemine ja tähendused kristliku liturgia traditsioonilises ladina riituses: Loeng 1.
16:30-18:00 diskussioon ja kokkuvõtted

Laupäev 25.11.2017
9:45 kogunemine Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi auditooriumis
10:00 – 11:30 Stephan Maessen – “Liikumiste, žestide, atribuutika, kujundi- ja märgisümboolika kujunemine ning tähendused kristliku liturgia traditsioonilises ladina riituses: Loeng 2
12:00-13:30 Kunstiteadlane Anatoli Ljutjuk – loeng meistrikojas “Labora” (Laboratooriumi 22 vanalinnas): “Mängude ja mänguasjade kujundikeel põhitõdede kasvatuses”. Kommentaar ikoonide ja traditsiooniliste mänguasjade näitusele.

Pühapäev 26.11.2017
Seminaripäev Vanalinna Hariduskolleegiumis
10:00-11:30 Folklooriteadlane Andrei Kotov (Moskva): lirnikud kui rahvavalgustajad slaavi rahvaste folklooris.
12:00-13:30 Stephan Maessen – “Liikumiste, žestide, atribuutika, kujundi- ja märgisümboolika kujunemine ning tähendused kristliku liturgia traditsioonilises ladina riituses; mõju õhtumaade kultuurile ja haridusele”: Loeng 3
14:30-15:00 kokkuvõte ja diskussioon osalejatega.

Mikk Sarv: Ülevaade universaalsetest mõjumärkidest: Kaheksakand - kaheksanurkse tähe kujunemisest surma märgist sündimise ja valguse märgiks.
Üle maailma laialt tuntud märk – kaheksaharuline täht ehk kaheksakand on kasutusel meie rahvariietes. Seda võib leida kinnastes, kampsunites, sokkides, põlledel, tanudel, õllekannudel ja mitmel pool mujalgi.
Kaheksakand koosneb kahest pealekuti asetsevast võrdhaarsest ristimärgist, üks on püstiasendis, nagu Kristuse rist ja teine põikiasendis nagu Andrease rist.
Püstise risti piirjooned moodustavad kaevurakete sarnase kujundi. Samasugune on ka hiina hierolglüüf sõna kaev – jing – tähistamiseks. Sellist laste trips-traps-trulli mängu põhikujundit meenutavat märki võib leida rahvariiete leinamustrilistes kootud mütsides ja kinnastes.
Kaevu kaudu on ühenduses elevate ja lahkunute ilm, see ilm ja too ilm.
Püstisele kaevumärgile põikiasendis teise kaevumärgi peale asetamine märgib surma surma, nii nagu Kristus oma ülestõusmisega võitis surma.
Mikk Sarv on eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja. M.S. on ka üks regilauluansambli "Hellero" asutajaid ning heliloojana kirjutanud filmimuusikat Rein Marani loodusfilmidele ja paljudele teistele filmidele. Ta on teinud raadio- ja telesaateid põlisrahvastest, loodusest ning rahvamuusikast.
Keeleuuendajana võttis M.S. esimesena kasutusele eestikeelsed mõisted õuesõpe (inglise outdoor learning vastena), elurikkus (biodiversity vastena), mõnus minek (sustainable development vastena), õhinapõhine ja sõna räst diagonaalristi ehk andrease risti ehk saltiiri vastena.
Nikita Andrejev: Ikonograafilise kujundikeele vaimsed eeldused: Tarkus ei tule kurikavalasse hinge ega ela patuga leppivas ihus: (Trk 1:4)
Nikita Andrejev on ikoonikirjutaja, freskomaalija-sisekujundaja ning ikoonimaali õpetaja Eestis ja Põhja-Ameerikas. Ta kuulub ka rahvusvahelise ikoonimaali stuudio Prosopon School juhtkonda. Ikoonikunsti õppis Nikita juba varases nooruses oma isa juures, kes on Peterburi juurtega ikoonikirjutaja. Kooli lõpetas N.A. USA-s, seejärel klassikaliste keelte fakulteedi Yale´i Ülikoolis. Peale seda siirdus N.A. õppima Pariisi, Püha Sergei Õigeusu Teoloogia Instituuti (Institut de théologie orthodoxe Saint-Serge), kus lõpetas teoloogia fakulteedi. Magistrikraadi teoloogias omandas N.A. USA-s, Crestwood´i Püha Vladimiri Õigeusu Theoloogia Seminaris. 2017.a aprillis võttis Nikita Andrejev vastu diakonipühitsuse.
Andrei Kotov: Muusika on oma mõjult vast üks kõige intensiivsem kujundikeel kõigi teiste hulgas, ise samas materiaalset kuju omamata. Muusika on tajutav kuid nähtamatu, pika mõjuga kuid hetkeliselt kaduv helikujund. Juba varajased kirikuisad on juurutanud nii euroopas kui kogu kristlikus tsivilisatsioonis põhimõtte “kes lauldes palvetab, palvetab kahekordselt.” Eks olnud ju laulmine juba apostlite poolt seatud alternatiiviks alkoholi ja muude mõnuainete tarbimisele: “Ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu, lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule, lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale” (Ef 5:19 ). Siit koorub ilmselgelt välja kahe vaimu vastandlikkus – spiritus vini, mida sisaldab jook ja spiritus sanctus, mida sisaldavad psalmid jm vaimsed laulud. Kuid ka muusikat nagu igasugust muud kujundikeelt on võimalik rakendada nii heade kui kurjade kavatsuste teenistusse. Seepärast on kristlik folkloor alati kätkenud endas ka õpetust heast ja kurjast, tarkusest ja rumalusest. Folkloorse rahvavalgustuse üheks ainulaadseks ilminguks olid vene jt slaavimaade kultuuris lirnikud. Nemad kehastasid seda salapärast apostli õpetust “... saage rumalaks, et saada targaks!” (1Kr 3:18). Pealtnäha kodutute rändkerjustena, oli lirnikute kuulamine ometi suursündmuseks igal pool, kuhu nad iganes ka ei läinud.

Andrei Kotov (Moskva) on interpreet ja rahvaluuleteadlane ja ansambli “Sirin” kunstiline juht, paljude publikatsioonide ja salvestiste autor. Andrei Kotov on üks parimaid rahvapärimuslike vaimulike värsside tundjaid ja esitajaid Venemaal, andes õpetajana edasi vana-vene autentse kirikulaulu põhimõtteid ja oskusi ning taaselustades iidset lirnikute traditsiooni, mis nõukogude okupatsiooni ajal praktiliselt hävitati. Ühtlasi on Andrei Kotov juhatanud meisterklasside kursusi üle kogu Venemaa ja paljudes euroopa maades.

Stephan Maessen: Püüdes mõista termini “euroopa kultuur” tähendust, ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et Euroopa kujunes ühtseks kultuuriruumiks ainult tänu kloostrite plahvatuslikule levikule.
Hea ja hüveline ei saa tekkida juhuslikult, nõnda ei tekkinud ka euroopa kultuur iseenesest, vaid see on kloostrite kasvatustöö vili. Ka täna nagu varemgi kurdavad paljud, et rumalus, uskmatus ja ülekohus üha kasvavad ja võtavad võimust. Meelest on läinud lihtne paratamatus, et iseenesest saavadki selles ilmas minna asjad ainult halvemaks, häid vilju tuleb aga palehigis harida ja targalt nende kasvule kaasa aidata … 

Nii nagu süda märgistab inimese elukeset ja -sisu, nõnda on euroopa ehk õhtumaade kultuuri keskmeks ja sisuks viimase kahe aastatuhande vältel olnud liturgia ehk rituaalide kompositsioon, mis Rooma katakombides esimestel meie aja-arvamise sajanditel kujunes Messia ristiohvri veretu taasteostamise vajadusest. Samas, kui püha liturgia on kultuuri südameks, on liturgia südameks Messia elava Ihu ja Vere taasloomine ja ohverdus. Palju on ajaloos olnud vaidlusi teemal, kes siis ikkagi Messias oli – kas Jumal või inimene. Selle küsimusega kaasnes ka ilmalik võimuvõitlus, mis viis teravate ja osaliselt tänapäevani kestvate vastandumisteni. Vaatamata ilmalikele spekulatsioonidele sõnastati juba esimeste sajandite jooksul tõsiasi, mida ristirahvas on apostlite pärimuse põhjal kogu aeg teadnud – nimelt, et Messia näol on tegemist nii ühe kui teisega, nii Jumala kui Inimesega ning seda üheaegselt ja lahutamatult. Inimesena on aga Temas omakorda lahutamatult seotud hing ja ihu. Nõnda saame olla kindlad, et seni nähtamatul Loojal on ka ihu – on inimese kuju. Seesama Messia Kuju ongi liturgilise vormi kui erinevate rituaalide ja kunstiliikide lõimumise aluseks; Jumala Kuju on inimliku kujundikeele sügavaim põhjus ja allikas. 

Aasta kõige tähtsamal hetkel – paasaküünla saladuslikul ettevalmistamisel – öeldakse rooma-riituse liturgias juba kaks aastatuhandet järjepanu, et Messias on seesama eile, täna ja igavesti (Hb 13:8). Nõndasamuti peab olema seesama ka Tema kuju, mis avaldub püha liturgia kujus ehk üldises kompositsioonilises ülesehituses ja liturgia vormielementides kui ihuliikmetes. Põlvest-põlve on õhtumaade kultuuris alal hoitud meloodia vorme ja kujundeid, mida nimetatakse gregooriuse koraaliks ning mis vormistab liturgia püha ja ajaülest sõnumit; samuti on kristlik kultuur nii idas kui läänes muutumatult alal hoidnud Messia ikonograafilise kujustamise traditsiooni, mis oli VII-ks sajandiks täisikka jõudnud (nagu inimene, kes omandab oma lõpliku kuju täisikka jõudmisel). Loomulikult ei ole ihu ilma hingeta midagi muud kui laip, nõndasamuti on ka liturgia ilma elava vaimuta tühipaljas vorm, kuid vaimu varjusurm ei tohi olla põhjuseks ihu hävitamisele, vaid peaks pigem innustama meid vaimu taaselustamisele.

Kirikuajaloolane ja filosoof Stephan Maessen on vabakutseline õppejõud ja tegutseb peale selle Liechtensteini Vürstiriigi Vaduz´i piiskopkonnas preestrina. Ta on olnud õpetaja erinevates õppeasutustes, sealhulgas Paavstliku Õiguse Kongregatsiooni (Congregation of Papal Law) õppetoolis.


13.12.2017
13.12.2017
08.12.2017
07.12.2017
29.11.2017
28.11.2017
27.11.2017
27.11.2017
23.11.2017
22.11.2017
17.11.2017
17.11.2017
16.11.2017
16.11.2017
14.11.2017
13.11.2017
13.11.2017
10.11.2017
10.11.2017
09.11.2017
08.11.2017
06.11.2017
02.11.2017
02.11.2017
31.10.2017
27.10.2017
25.10.2017
16.10.2017
11.10.2017
10.10.2017
06.10.2017
04.10.2017
03.10.2017
28.09.2017
28.09.2017
27.09.2017
26.09.2017
26.09.2017
26.09.2017
25.09.2017
21.09.2017
20.09.2017
20.09.2017
14.09.2017
14.09.2017
08.09.2017
07.09.2017
06.09.2017
31.08.2017
29.08.2017
28.08.2017
23.08.2017
17.08.2017
14.08.2017
14.08.2017
11.08.2017
10.08.2017
08.08.2017
07.08.2017
07.08.2017
31.07.2017
31.07.2017
31.07.2017
31.07.2017
31.07.2017
10.07.2017
10.07.2017
05.07.2017
29.06.2017
27.06.2017
26.06.2017
21.06.2017
21.06.2017
16.06.2017
13.06.2017
13.06.2017
08.06.2017
31.05.2017
30.05.2017
29.05.2017
17.05.2017
17.05.2017
17.05.2017
15.05.2017
10.05.2017
08.05.2017
08.05.2017
03.05.2017
28.04.2017
26.04.2017
26.04.2017
22.04.2017
19.04.2017
18.04.2017
18.04.2017
17.04.2017
13.04.2017
12.04.2017
12.04.2017
11.04.2017
11.04.2017
06.04.2017
05.04.2017
31.03.2017
30.03.2017
29.03.2017
27.03.2017
27.03.2017
21.03.2017
21.03.2017
16.03.2017
10.03.2017
10.03.2017
03.03.2017
01.03.2017
28.02.2017
28.02.2017
23.02.2017
21.02.2017
20.02.2017
16.02.2017
14.02.2017
14.02.2017
08.02.2017
07.02.2017
06.02.2017
03.02.2017
01.02.2017
27.01.2017
27.01.2017
27.01.2017
27.01.2017
24.01.2017
23.01.2017
23.01.2017
23.01.2017
21.01.2017
18.01.2017
16.01.2017
13.01.2017
11.01.2017
10.01.2017
10.01.2017
05.01.2017
05.01.2017
03.01.2017
03.01.2017
23.12.2016
21.12.2016
20.12.2016

festival-trialogos-kutsub-loengutele-kujundikeele-teemadel, Eesti Kooriühing Kooriühing kooriyhing, festival-trialogos-kutsub-loengutele-kujundikeele-teemadel
Kuulutused

Kodulehe valmistamine: Amelia IT PartnerEESTI KOORIÜHING     Roosikrantsi 13, 10119 Tallinn      Telefon: 627 44 51 & 627 44 50      Faks: 627 4459     kooriyhing@kooriyhing.ee     Avatud E-R: 9.00 - 17.00