TTÜ Vilistlaste Naiskoori uus CD

Helen Tobias – Duesberg. Reekviem. Kantaat „Läbi aastaaegade“:

Proloog. Advendi – ja jõululaulud. Palvepäeva ja patukahetsuse laulud. Kannatuse aja laulud.
Laulud: Ämblik ja harakas. Üles, üles, hellad vennad! Kiigu laul. Tipa – tapa. Oh mina väike mehekene. Õndsakskiitmised.

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor. Andres Heinapuu, Tiina Selke (dirigendid). Piret Aidulo (orel), Tiina Renser (klaver), Heli Veskus (sopran), Tagli Pitsi (sopran), Kristjan Saar (tšello).
Salvestatud 2010 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ja 2011 Rootsi-Mihkli kirikus. Helirežii ja montaaž Tanel Klesment.

1. novembril 2011. aastal toimus Mederi saalis Helen Tobias-Duesbergi autoriplaadi „Läbi aastaaegade“ esitluskontsert. Esines Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor Andres Heinapuu ja Tiina Selke juhatusel, klaveril Tiina Renser. Õhtut juhtis ja helilooja elust ning loomingust rääkis Olavi Pihlamägi.

Helen Tobias-Duesberg kirjutas „Reekviemi“ 1976. aastal algselt sopranile, segakoorile ja orelile ning teos kanti esmakordselt ette Washingtoni muusikaraamatukogus National Gallery`s helilooja tütre Maaja Roosi juhatusel. 

„Reekviem“ kõlas esmakordselt Eestis Eduard Tubina muusikapäevadel Tallinnas 1995. aastal.

 Läti/USA dirigendi Andreijs Jansonsi juhatusel kanti „Reekviem“ ette 2003. aasta oktoobris Riias Helen Tobias-Duesbergi autorikontserdil ja plaadistati. Plaadil kõlavad veel „Sonaat nr 1 viiulile ja klaverile“ jm

 Naiskooriseades valmis „Reekviem“ New Yorgi Eesti Naiskoori tellimisel 2000. aastal, tähistamaks koori 50. aasta juubelit. Teos kanti ette samal aastal New Yorgis koori juubelikontserdil Maaja Roosi juhatusel.

Helilooja 85. sünnipäeva tähistamiseks esitasid Estonia kontserdisaalis tema „Reekviemi“ 6. juunil 2004. aastal segakoor „Sonore“ Lätist ja Kaarli Kiriku Kontsertkoor ning Tallinna kammerorkester Andreijs Jansonsi juhatusel. 

Juubilari teisel autorikontserdil 12. juunil 2004 Tallinnas Kaarli kirikus esinesid TTÜ Vilistlaste Naiskoor Maaja Roosi juhatusel (koormeistrid Andres Heinapuu ja Anne Dorbek) ning Kaarli Kiriku Kontsertkoor Mikk Üleoja juhatusel.

TTÜ Vilistlaste Naiskoor esitas „Reekviemi“ naiskoorivarianti Eestis esiettekandes Püha Vaimu kirikus 10. aprillil 2006. aastal Andres Heinapuu juhatusel, Eveli Heinapuu (sopran), Piret Aidulo (orel). Kontsert toimus President Lennart Meri mälestuseks.

TTÜ Vilistlaste Naiskooril on pikaajalised sidemed helilooja Helen Tobias-Duesbergiga. Koor esitas tema „Missa brevise“ , mis on kirjutatud 1986. aastal harfimängijast õe Silvia Tobiase (1908-1985) mälestuseks, 1992. aasta juunis Püha Vaimu kirikus Maaja Roosi juhatusel.

 „Missa brevis“ on lindistatud Eesti Raadios Silvia Melliku juhatusel.

„Reekviem“ on Helen Tobias-Duesbergi loomingus üks silmapaistvamaid helitöid, millega seoses on autor avaldanud järgmisi mõtteid: „Kui oratooriumi võiks vaadelda vaimuliku ooperina, kui draamat üksikisiku kohtumisel Jumala tahtega ja sellest johtuvate konfliktidega, siis reekviem on oma ainestiku poolest sellest täielikult erinev. Siin ei ole kangelasi, vaid on jutt terve inimsoo ja materiaalse maailma (nii nagu meie seda tunnetame) kaduvusest. See on teos „lõppude lõpust“. Ühele heliloojale pakub reekviemi müsteerium piiramatuid kujundamise võimalusi. Kuna reekviemi tekstis on tegemist sümboolsete kujunditega, siis kaasaegse inimesena viimaseid teaduslikke avastusi arvestades on võimalus neid käsitleda „lõppude lõpu“ filosoofilisest seisukohast või individuaalsete elamuste taustal või stiliseerida see tänapäevases rüüs kaasaegsest muusikast inspireerituna selleaegsetes freskodes ja mosaiikides ilmnevas vaimus. Otsustasin kõrvale jätta kõik need probleemid ja püüdsin kirjutada lihtsameelse ja lapseliku ettekuulutusega seda „lõppude lõppu“, mille tegelikku olemust ei saa teadma ükski surelik“.

Kantaat „Läbi aastaaegade“ koosneb kolmeteistkümnest eesti runo- ja vaimuliku rahvaviisi seadest naiskoorile ja klaverile. Laulud on valminud eri aegadel, tsükliks koondatud ja TTÜ Vilistlaste Naiskoorile saadetud 2006. aastal. 

Laulutsükkel on kirikuaasta kulgemist järgides jagatud temaatiliselt neljaks osaks: kolmest iseseisvast laulust koosnevale „Proloogile“ järgnevad advendi – ja jõululaulud, palvepäeva ja patukahetsuse laulud ning kannatusaja laulud. Helilooja käsitluses on eesti vaimulikud rahvaviisid säilitanud põhjamaiselt karge, vaoshoitud väljenduslaadi. Kõik laulud on aeglases või mõõdukas tempos, neis domineerivad lihtsad ja selged kujundid ning tagasihoidlik dünaamiline plaan.

Plaadile on jäädvustatud ka kuus eriilmelist koorilaulu klaveri saatel: humoorikas Ämblik ja harakas (sõnad: Asta Willmann), neli kirjutatud rahvaluule ainetele: Üles, üles, hellad vennad, Kiigu laul, Tipa-tapa ja Oh mina väike mehekene ning kaunite tšellosoolodega Õndsakskiitmised (Matteuse, V: 3-12).
Neis lauludes väljendub tihe side helilooja loomingu muusikaliste juurtega – eesti rahva – ja lastelauludega ning vaimulike rahvaviisidega.

Helilooja, organist ja pedagoog Helen Tobias-Duesberg sündis 11. juunil 1919. aastal New Yorgis helilooja Rudolf Tobiase viienda lapsena oma isa elavana nägemata. Ta lõpetas Eestis Narva-Jõesuu algkooli, käis viis aastat Karja koolis, seejärel Tartu Linnagümnaasiumis ja Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumis. Muusikaõpinguid alustas ta ametlikult alles Tallinna Konservatooriumis, kus õppis kompositsiooni  Artur Kapi ja Heino Elleri juures ning lõpetas konservatooriumi 1943. aastal oreli erialal August Topmani õpilasena. 1943 – 1947 täiendas ta end Berliini Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni alal prof Herman Grabneri juures ning prof Fritz Heitmanni oreliklassis. Samas koolis oli Rudolf Tobias aastail 1912-1918 muusikateooria professor. Saksamaal elades töötas Helen Tobias organistina Berliinis ja Potsdamis. 1945. aasta mais sündis tütar Maaja. Abikaasa suri, kui tütar oli kuueaastane ning Helen Tobias-Duesberg siirdus elama New Yorki, kus ta vennad juba ees olid. USAs jätkas ta õpingud Guilmenti-nimelise orelikooli meistriklassis ja Manhattani Muusikakoolis kompositsiooni erialal, töötades ise samas muusikateoreetiliste ainete õpetajana. New Yorgis jätkus ka loominguline tegevus ja organistitöö mitmes kirikus. 

Helilooja sidemed kodumaaga elavnesid 1989. aastal, kui Eestis kanti esmakordselt ette Rudolf Tobiase oratoorium „Joonase lähetamine“. Sellest ajast peale külastas helilooja korduvalt Eestit, kus esitati tema teoseid.

Helen Tobias-Duesberg on kirjutanud vokaal- ja koorimuusikat, samuti instrumentaalmuusikat: keelpillikvartetid, klaveritriod ning oreli – ja orkestrimuusikat. Tema helitöid on ette kantud USAs, Kanadas ja Euroopas.

1938. aastal ilmus Eestis õe Beatrice Tobiasega (1911-1998) kahasse kirjutatud jutustus lastele „Mart ja Mari“ ning järgmisel aastal Helen Tobias-Duesbergi „Vangistatud prints ja teised muinasjutud“, millest 2009. aastal anti välja kordustrükk ning esitleti raamatut helilooja 90. sünnipäeva tähistamise kontserdil Kaarli kirikus 10. juunil 2009. aastal.
Helilooja 90. juubelit tähistas ka kontsert 6. oktoobril 2009. aastal Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia kammersaalis.
Nendele Tallinnas toimunud juubelikontsertidele helilooja USAst kohale ei tulnud.

Helen Tobias-Duesberg suri 4. veebruaril 2010. aastal USAs Georgia osariigis Savannah`s. Sama aasta 15. augustil sängitati tema põrm kodumaa mulda isa Rudolfi, vanaisa Johannese ja õe Beatrice`i kõrvale Kullamaa kalmistule.
TTÜ Vilistlaste Naiskoor jättis Kullamaal hüvasti koori auliikme Helen Tobias-Duesbergiga. Tema autoriplaat „Läbi aastaaegade“ on mälestuseks armastatud heliloojale.

Eha Poomann
TTÜ Vilistlaste Naiskoori kroonik