EST ENG
Eesti Kooriühing
Uudiste arhiiv
Ürituste kalender
Juuni 2019
12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
Peatselt toimumas
19.06 Ottawa Kooriühingu koori kontsert
05.07 OBAN GAELIC CHOIR Šotimaalt ja HOPNERI KAMMERKOORI kontsert
02.08 Muusikalavastus SUIDSUSANNASÜMFOONIA
04.08 Muusikalavastus Suidsusannasümfoonia
05.08 Loomelabor 2019

Eesti koori oodatakse Karjala laulupeole

Kutsume Eesti koorikollektiivi Karjala laulupeole 14.-16.06 Sortavalas (Venemaa). Laulupidu on pühendatud Karjala vabariigi 100. aastapäevale ja rahvuseepose „Kalevala“ lõpliku versiooni väljaandmise 170. aastapäevale. Lisaks Karjala kollektiividele on peole kutsutud ka Soome, Eesti, Läti ja Leedu koore. 
Ajakava:
R 14.06
Alates kl 14 saabumine ja majutumine
17-21 proovid
L 15.06
8.-10.30 Proovid
11-12 Pidulik rongkäik
12 Laulupeo avamine
13-15 Laulumaraton: kooride esinemised oma 15 min kavaga lauluväljaku erinevatel lavadel
15 Meeskooriteose Runjahdi- pajon mahdi“ esmaettekanne
17-19 Laulumaraton jätkub
19 Laulupeo lõpetamine
15 min kavaga lauluväljaku erinevatel lavadel
15 Meeskooriteose Runjahdi- pajon mahdi“ esmaettekanne
17-19 Laulumaraton jätkub
19 Laulupeo lõpetamine
Runjahdi- pajon mahdi“ esmaettekanne
17-19 Laulumaraton jätkub
19 Laulupeo lõpetamine
P 16.06 Ekskursioonid ja ärasõit.
Soovi korral on võimalik leida koorile enne või pärast laulupidu esinemisvõimalus ka mõnes Karjala külas, mis muudab reisi kindlasti elamuslikumaks.
Ekskursioonid ja ärasõit.
Soovi korral on võimalik leida koorile enne või pärast laulupidu esinemisvõimalus ka mõnes Karjala külas, mis muudab reisi kindlasti elamuslikumaks.
Repertuaar:
Karjala laulupidu erineb Eesti laulupeost. Sellel esinevad koorid ja folklooriansamblid eraldi 15 min kavaga väiksematel lavadel ning galakontserdil 5 min kavaga. Kõik on koos tavaliselt lõpus, kus kõlavad 1-2 kergesti omandatavat ühislaulu. Oma etteasteks sobivad eelkõige rahvalaulupõhised koorilaulud (Tormis jm) või laadilt sarnased autorilaulud. Kindlasti lähevad publikule korda Kalevala põhinevad laulud (nt. Tormis Laulusild). Mõnikord on Eesti koor osalenud ka eraldi kontserdil ca 0,5 tunnise kavaga.
väiksematel lavadel ning galakontserdil 5 min kavaga. Kõik on koos tavaliselt lõpus, kus kõlavad 1-2 kergesti omandatavat ühislaulu. Oma etteasteks sobivad eelkõige rahvalaulupõhised koorilaulud (Tormis jm) või laadilt sarnased autorilaulud. Kindlasti lähevad publikule korda Kalevala põhinevad laulud (nt. Tormis Laulusild). Mõnikord on Eesti koor osalenud ka eraldi kontserdil ca 0,5 tunnise kavaga.
Tingimused:
Korraldajad katavad Eesti koori majutus- ja toitlustuskulud peol viibimise ajal. Reisikulud ja ööbimiskulud reisi ajal tuleb tasuda kooril endal. Sortavalasse saab sõita kas läbi Soome (piiriületus Ilomantsi lähistel) või Narva kaudu.
Korraldajad saadavad ka kutse tasuta viisade saamiseks. Viisa vormistamine läbi reisibüroo maksab 20-30 eurot. Viisa vormistamiseks on vajalik vähemalt 6 kuud pärast reisi lõpupäeva kehtiv välispass.
ööbimiskulud reisi ajal tuleb tasuda kooril endal. Sortavalasse saab sõita kas läbi Soome (piiriületus Ilomantsi lähistel) või Narva kaudu.
Korraldajad saadavad ka kutse tasuta viisade saamiseks. Viisa vormistamine läbi reisibüroo maksab 20-30 eurot. Viisa vormistamiseks on vajalik vähemalt 6 kuud pärast reisi lõpupäeva kehtiv välispass.
ks. Viisa vormistamine läbi reisibüroo maksab 20-30 eurot. Viisa vormistamiseks on vajalik vähemalt 6 kuud pärast reisi lõpupäeva kehtiv välispass.
Osalejaid palutakse end registreerida 9.04, saates registreerimiselehe aadressile
cnk-karelia@yandex.ru sisuga «Песенный праздник»
«Песенный праздник»

Eesti koori oodatakse:
- populariseerima Eesti koorilaulukultuuri ja laulupeotraditsioone Karjala Vabariigis;
- tutvustama Eesti rahvamuusika või rahvuslikel ainetel loodud koorirepertuaari;
- jätkama Eesti ja Karjala vabariigi koostööd Karjala laulupidude taaselustamisel ja kaasa aitama selle arenemisele;
- andma Karjala laulupidudele rahvusvahelise mõõdet ja tegema koostööd soomlastega Karjala laulupidude toetamisel;
- looma koorilaulutraditsioonide abil positiivset kuvandit Eestis.
või rahvuslikel ainetel loodud koorirepertuaari;
- jätkama Eesti ja Karjala vabariigi koostööd Karjala laulupidude taaselustamisel ja kaasa aitama selle arenemisele;
- andma Karjala laulupidudele rahvusvahelise mõõdet ja tegema koostööd soomlastega Karjala laulupidude toetamisel;
- looma koorilaulutraditsioonide abil positiivset kuvandit Eestis.
jätkama Eesti ja Karjala vabariigi koostööd Karjala laulupidude taaselustamisel ja kaasa aitama selle arenemisele;
- andma Karjala laulupidudele rahvusvahelise mõõdet ja tegema koostööd soomlastega Karjala laulupidude toetamisel;
- looma koorilaulutraditsioonide abil positiivset kuvandit Eestis.
Karjala laulupidudele rahvusvahelise mõõdet ja tegema koostööd soomlastega Karjala laulupidude toetamisel;
- looma koorilaulutraditsioonide abil positiivset kuvandit Eestis.

Taustainformatsioon:
Karjala vanas kultuurilinnas Sortavalas on pikk laulupidude traditsioon. Esimene laulupidu korraldati seal Eesti eeskujul 1896. aastal. Selleks puhuks ehitati Vakkosalmi parki kaunis laululava, mis tänaseks on kahjuks lammutatud. Ülemaalisi laulupidusid, mis on koondanud paikkonna sadu koore tuhandete lauljatega on peetud seal ka 1906 ja 1926. Kuulsusrikkaim ja meeleolukaim laulupidu toimus 1935. aastal, mil Soome tähistas rahvuseepose Kalevala 100. aastapäeva. Laulupeole tuli kokku ligi 20 000 rahvustunnetest sütitatud inimest, mh segakoor Raudam Tallinnast. Siis avati ka linna keskpargis Karjala tuntud runolaulikule Pedri Šemeikale pühendatud mälestusmärk.
ulava, mis tänaseks on kahjuks lammutatud. Ülemaalisi laulupidusid, mis on koondanud paikkonna sadu koore tuhandete lauljatega on peetud seal ka 1906 ja 1926. Kuulsusrikkaim ja meeleolukaim laulupidu toimus 1935. aastal, mil Soome tähistas rahvuseepose Kalevala 100. aastapäeva. Laulupeole tuli kokku ligi 20 000 rahvustunnetest sütitatud inimest, mh segakoor Raudam Tallinnast. Siis avati ka linna keskpargis Karjala tuntud runolaulikule Pedri Šemeikale pühendatud mälestusmärk.
Rahvuslik laulupeotraditsioon katkes, kui Sortavala sattus Nõukogude Liidu koosseisu. 2012. aastal äratas traditsiooni uuele elule Soomes tegutsev Laadogakarjalaste liit koostöös teiste Karjala kultuuri toetavate vabaühenduste, Sortavala linna ning Karjala Vabariigi kultuuriministeeriumiga. Peol, mille kunstiliseks juhiks on Sibeliuse Akadeemia professor Reijo Pajamo, osalesid 20 koori, rahvamuusika- ja tantsuansamblit Karjala Vabariigist, Soomest ja mujalt, kokku 350 esinejaga. Eestist osales peol Kuldjala lauluselts ja külalistena Looduse Omnibussi delegatsioon. 2013. aastal Petroskois toimunud laulupeol andis ülimalt menukaid kontserte kammerkoor Collegium Musicale, kes kandis ette Veljo Tormise tsükli „Karjala saatus“ ja „Vepsa pärand“. 2014. aasta laulupidu toimus Soomes, Joensuus. 2015. aasta Kalevala väljaandmise 80. aastapäevale pühendatud laulupidu toimus taas Sortavalas ja sellel osales Eestis peamiselt Ellerheina vilistlastest koosnev kammernaiskoor Lu.
katkes, kui Sortavala sattus Nõukogude Liidu koosseisu. 2012. aastal äratas traditsiooni uuele elule Soomes tegutsev Laadogakarjalaste liit koostöös teiste Karjala kultuuri toetavate vabaühenduste, Sortavala linna ning Karjala Vabariigi kultuuriministeeriumiga. Peol, mille kunstiliseks juhiks on Sibeliuse Akadeemia professor Reijo Pajamo, osalesid 20 koori, rahvamuusika- ja tantsuansamblit Karjala Vabariigist, Soomest ja mujalt, kokku 350 esinejaga. Eestist osales peol Kuldjala lauluselts ja külalistena Looduse Omnibussi delegatsioon. 2013. aastal Petroskois toimunud laulupeol andis ülimalt menukaid kontserte kammerkoor Collegium Musicale, kes kandis ette Veljo Tormise tsükli „Karjala saatus“ ja „Vepsa pärand“. 2014. aasta laulupidu toimus Soomes, Joensuus. 2015. aasta Kalevala väljaandmise 80. aastapäevale pühendatud laulupidu toimus taas Sortavalas ja sellel osales Eestis peamiselt Ellerheina vilistlastest koosnev kammernaiskoor Lu.
2014. aaasta Eesti üldlaulupidu külastas Karjala Vabariigi kultuuriminister, karjala rahvusest Jelena Bogdanova ja avaldas lootust, et just Eesti ja Eesti koorirahvas saab kaasa aidata karjala laulupeotraditsiooni taastamisele, tänapäevastamisele ja rikastamisele.
Karjala keel hääbub Venemaal kõneldavatest soome-ugri keeltest kõige drastilisema kiirusega, selle pidurdamiseks on Soome-Vene piiriüleste projektide raames käivitatud keelepesade projekt ning identiteedi turgutamiseks loodud tänapäevaseid ja toimivaid etnokultuurikeskusi üle kogu vabariigi. Laulupeotraditsiooni taaselustamine on Karjala identiteediloomes väga oluline, võtmeisikuteks selles on just nende etnokeskuste juhatajad ning spetsialistid, keskustes tegutsevad koorid ja ansamblid on peamised laulupeol esinejad.
kultuuriminister, karjala rahvusest Jelena Bogdanova ja avaldas lootust, et just Eesti ja Eesti koorirahvas saab kaasa aidata karjala laulupeotraditsiooni taastamisele, tänapäevastamisele ja rikastamisele.
Karjala keel hääbub Venemaal kõneldavatest soome-ugri keeltest kõige drastilisema kiirusega, selle pidurdamiseks on Soome-Vene piiriüleste projektide raames käivitatud keelepesade projekt ning identiteedi turgutamiseks loodud tänapäevaseid ja toimivaid etnokultuurikeskusi üle kogu vabariigi. Laulupeotraditsiooni taaselustamine on Karjala identiteediloomes väga oluline, võtmeisikuteks selles on just nende etnokeskuste juhatajad ning spetsialistid, keskustes tegutsevad koorid ja ansamblid on peamised laulupeol esinejad.
-ugri keeltest kõige drastilisema kiirusega, selle pidurdamiseks on Soome-Vene piiriüleste projektide raames käivitatud keelepesade projekt ning identiteedi turgutamiseks loodud tänapäevaseid ja toimivaid etnokultuurikeskusi üle kogu vabariigi. Laulupeotraditsiooni taaselustamine on Karjala identiteediloomes väga oluline, võtmeisikuteks selles on just nende etnokeskuste juhatajad ning spetsialistid, keskustes tegutsevad koorid ja ansamblid on peamised laulupeol esinejad.
Lisainformatsioon
Karjala rahvaste loomingu maja: http://www.etnocenter.ru
metoodik Daria Khil daria.khil@gmail.com
MTÜ Fenno-Ugria Asutus: Kadi Raudalainen
Tel 6445155
-Ugria Asutus: Kadi Raudalainen
Tel 6445155


17.06.2019
12.06.2019
11.06.2019
03.06.2019
03.06.2019
30.05.2019
27.05.2019
24.05.2019
24.05.2019
20.05.2019
20.05.2019
16.05.2019
15.05.2019
15.05.2019
14.05.2019
14.05.2019
09.05.2019
08.05.2019
08.05.2019
03.05.2019
03.05.2019
03.05.2019
30.04.2019
30.04.2019
29.04.2019
24.04.2019
22.04.2019
22.04.2019
18.04.2019
16.04.2019
13.04.2019
11.04.2019
10.04.2019
03.04.2019
02.04.2019
01.04.2019
26.03.2019
26.03.2019
25.03.2019
19.03.2019
18.03.2019
15.03.2019
14.03.2019
13.03.2019
04.03.2019
27.02.2019
26.02.2019
18.02.2019
14.02.2019
11.02.2019
07.02.2019
07.02.2019
07.02.2019
07.02.2019
07.02.2019
04.02.2019
04.02.2019
01.02.2019
29.01.2019
28.01.2019
26.01.2019
25.01.2019
18.01.2019
18.01.2019
18.01.2019
10.01.2019
04.01.2019
21.12.2018
19.12.2018
14.12.2018
13.12.2018
11.12.2018
05.12.2018
05.12.2018
04.12.2018
29.11.2018
28.11.2018
28.11.2018
28.11.2018
20.11.2018
20.11.2018
20.11.2018
09.11.2018
09.11.2018
08.11.2018
07.11.2018
06.11.2018
30.10.2018
22.10.2018
17.10.2018
17.10.2018
15.10.2018
15.10.2018
11.10.2018
10.10.2018
10.10.2018
09.10.2018
05.10.2018
05.10.2018
03.10.2018
03.10.2018
02.10.2018
01.10.2018
01.10.2018
28.09.2018
28.09.2018
27.09.2018
26.09.2018
25.09.2018
19.09.2018
19.09.2018
17.09.2018
13.09.2018
11.09.2018
27.08.2018
24.08.2018
24.08.2018
24.08.2018
09.08.2018
06.08.2018
05.08.2018
20.07.2018
16.07.2018
10.07.2018
05.07.2018
04.07.2018
28.06.2018
19.06.2018

eesti-koori-oodatakse-karjala-laulupeole, Eesti Kooriühing Kooriühing kooriyhing, eesti-koori-oodatakse-karjala-laulupeole
Kuulutused

Kodulehe valmistamine: Amelia IT PartnerEESTI KOORIÜHING     Roosikrantsi 13, 10119 Tallinn      Telefon: 627 44 51 & 627 44 50      Faks: 627 4459     kooriyhing@kooriyhing.ee     Avatud E-R: 9.00 - 17.00